Nad tervitasid nimelt Punast Tuleahvi, sest ometigi on alanud ahviaasta. Küll see ahv oli naljakas laste meelest, ei olnud tal saba, tahtis odrakörti süüa pulkadega ja arvas, et meie oleme ka ahvipärdikud. Õnneks olid kaisutriinud tublid ja õpetasid talle mõne uue teadmise, näiteks, et meil süüakse ikka körti lusikaga. Tutvustasime talle ka puulusikat, laulsime laulu karust, tantsisime talle koduloomade tantsu ning lõpetuseks tantsisime Kitsekese laulu järgi - Kitseke pidi nimelt tema parim sõber olema.
